Georg Linkov: Kärdla - jätkusuutlik linn

Tänasel päeval on MASU saanud osaks meie igapäevasest sõnavarast. Uudistes räägitakse iga päev sellest, kui palju tuleb juurde töötuid, kui paljud firmad pankrotistuvad ja kuidas inimesed oma kodudest selle kõige tulemusena ilma jäävad. Raske on praegu kõigil: inimestel, omavalitsustel ja selle tulemusena riigil tervikuna. Inimesi üldjuhul huvitab eelkõige enda heaolu ja alles seejärel mõeldakse, kuidas läheb naabril või kodukohal tervikuna.
Valimiste ajal pidasime väga oluliseks avatust ja rahvaga suhtlemist: see soov ei ole kuhugi kadunud. Tõele tuleb näkku vaadata. Meil kõigil ongi hetkel väga raske aeg. Tahan julgustada kõiki linnakodanikke pöörduma linnavalitsuse või siis otse minu poole, kui on probleeme, millele üksi lahendust ei leia või millesse oleks linna vajalik kaasata. Samamoodi on teretulnud kõik ideed, kuidas saaksime selle järgneva perioodi üle elada minimaalsete kaotustega nii, et tänaseid võlgu ei peaks meie eest keegi hiljem kinni maksma.
Tänane prognoos näitab meile, et käesoleva aasta eelarve puudujääk tõotab Kärdlas tulla suurusjärgus 2,5 miljonit krooni. 2009. aasta viimane tulumaksu laekumine näitas miinust üle poole miljoni krooni, aga just see on valdkond, mis moodustab põhiosa linna eelarvest, see on meie kõigi ühine panus linna arengusse. Selle tasakaalustamiseks on vaja palju pingutada ja kõikvõimalikest kohtadest veelkord koomale tõmmata..Kahjuks ainult valitsemiskulu kärbetest, teede korrashoiurahadest ja tänavavalgustuslampide väljakeeramisest üksi ei piisa. Lisaks koolile, lasteaiale, raamatukogule ja kultuurile tervikuna, tuleb suure tõenäosusega minna ka sotsiaaltoetuste vähendamise ja maamaksu suurendamise teed. Need kõik on olnud ja on ka lähinädalatel edasise arutelu teemad, mida kauem edasi lükata ei saa. Sellised otsused ei tule kunagi kergelt, kuid kui need on halbadest variantidest parimad, siis tuleb neid kaaluda selleks, et areng ja elu linnas seisma ei jääks. Linnavalitsuse odavamale pinnale kolimine toob lisaks kohtuskäimistele praegu kaasa veel ka halvast lepingust tulenevad suured kulud.
Laenumaksete ajatamine võib olla täna üks variantidest mida veel lisaks kaaluda, aga kindlasti ei ole see mahuliselt lahendus kogu eelarve tasakaalustamise osas. Kulude kärpimine on üks võimalustest eelarve puudujääki katta, kuid kahjuks on nii, et toimetulekuks ainult kokkuhoiust ei piisa. Tuleb mõelda perspektiiviga ja leida alternatiivseid variante linna tulubaasi suurendamiseks. Müües linnavara saab seda müüa ainult üks kord ja siis on ka see läinud. Mida me aga saame kohe teha on see, et iga olemasolev ja ka alustav ettevõte, kes vajab toetust asjaajamisel - selle toetuse ka saab ilma, et toimuks mõttetut pidurdamist.
Headel aegadel on elatud liiga uljalt ja jätkusuutlikkuse tagamine jäetud unarusse. Nüüd on küll hilja jätkusuutliku arenguga alustada, sest olukord nõuab pigem tulekahjude kustutamist, aga olukord pole mitte lootusetu. Seega kõik tänased otsused mida praegune valitsus teeb, peavad olema jätkusuutlikud, sest meile ei ole rohkem armuaega antud. Siit edasi saab ainult paremini!

Georg Linkov
Kärdla linnapea

Hiiumaast on saamas töötute paradiis?

Hiiumaa on Eestis üks kiireima töötute arvu kasvuga maakondi. 2009.a. kasvast töötus meist kiiremini vaid Harjumaal. 30. novembri seisuga oli töötukassas arvel 621 töötut.

Töötukassa statistika andmetel kasvas Hiiumaal mullu11 kuuga töötus 3,15 korda. Kui aasta alguses oli registreeritud töötuid hiidlaste seas 197 siis novembri lõpuks juba 621 registreeritut. Suurem oli töötuse kasvu näitaja Harjumaal (3,37 korda) ja madalaim Põlvamaal (2,03 korda). Hiiumaa töötus kasvas oluliselt kiiremini kui Eestis keskmiselt (keskmine on 2,78 kordne töötute arvu kasv.)

Kui jälgida muutuste trende, siis ei anna ka need põhjust rõõmustamiseks. Eelmise aasta viimase kvartali kahe esimese kuu kasvutempo on samuti väga kõrge. Hiiumaal kasvas töötute armee sel perioodil pea 16%. Samal ajal Harjumaal kasv aeglustus küündides 12%, Eesti keskmine oli napilt üle 10% ja Põlvamaal vaid veidi üle 7%

Sarnaste trendide jätkumisel saab Hiiumaast järgmise aasta jooksul suurima töötuse probleemiga piirkond riigis. Samal ajal ei ole avalikkuseni jõudnud ühegi omavalitsuse plaan tööhõive suurendamiseks või mingitki kava languse tempo aeglustamiseks.

Eelmise aasta lõpus valisid hiidlased uued kohalikud juhid. Viisakas on anda sisseelamiseks 100 päeva aga eelpool toodud numbreid vaadates ei ole selleks täna võimalust.

Väga tahaks teada kuidas kajastub töötuse probleemi lahendamine Hiiumaa omavalituste 2010 eelarvetes? Millisteks prognoosivad omavalitused tööturu muutusi järgmisteks aastateks?

Registreeritud töötud maakondade lõikes 2009.a.

MAAKOND	31.12.2008	31.03.2009	30.06.2009	30.09.2009	31.10.2009	30.11.2009	Muutus
Harjumaa	10 190	20 116	26 672	30 705	32 456	34 307	3,37
Hiiumaa	197	371	453	537	578	621	3,15
Ida-V.	6 596	9 988	11 696	13 266	13 790	14 370	2,18
Jõgevamaa	674	1 260	1 326	1 356	1 399	1 425	2,11
Järvamaa	826	1 489	1 730	1 933	2 055	2 171	2,63
Läänemaa	583	1 082	1 281	1 430	1 467	1 533	2,63
Lääne-V.	1 191	2 291	2 657	3 192	3 339	3 474	2,92
Põlvamaa	795	1 262	1 314	1 467	1 575	1 610	2,03
Pärnumaa	1 862	3 631	4 370	5 069	5 374	5 754	3,09
Raplamaa	718	1 444	1 758	1 986	2 167	2 208	3,08
Saaremaa	627	1 293	1 325	1 554	1 612	1 682	2,68
Tartumaa	2 513	4 908	6 099	6 873	6 829	7 260	2,89
Valgamaa	1 081	1 742	1 785	2 018	2 245	2 259	2,09
Viljandimaa	1 224	2 161	2 394	2 631	2 788	2 907	2,38
Võrumaa	1 230	1 941	2 240	2 427	2 469	2 597	2,11
Kokku	30 307	54 979	67 100	76 444	80 143	84 178	2,78

 

Allikas tootukassa.ee

Registreeritud töötute arvu suhteline muutus protsentides kvartaalselt 2009.a.

	Hiiumaa	Eesti	Harjumaa	Põlvamaa
I kv	88,3	81,4	97,4	58,7
II kv	22,1	22,0	32,6	4,1
III kv	18,5	13,9	15,1	11,6
IV kv	15,6	10,1	11,7	7,4
Keskmine	36,2	31,9	39,2	20,5

 

* puuduvad 2009 detsembri andmed

Algandmete allikas tootukassa.ee